MITTETULUNDUSÜHING

EESTI LIHAVEISEKASVATAJATE SELTS

 

PÕHIKIRI

 

I  SELTSI nimi, asukoht ja tegevuse eesmärgid

 

1. SELTSI nimi on : Mittetulundusühing  “EESTI LIHAVEISEKASVATAJATE SELTS” (edaspidi tekstis Selts)

2. Seltsi asukohaks on Kaiu vald, Rapla maakond, Eesti Vabariik
3. Selts on eraõiguslik juriidiline isik, mis põhineb isikute vabatahtlikul ühendusel, mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Selts on loodud põhikirjas fikseeritud eesmärkide saavutamiseks.

4. Seltsi tegevuse eesmärkideks on
   • Lihaveiste kasvatamise ja aretamise populariseerimine,
   • tõuaretusalase töö organiseerimine, aretusprogrammi koostamine, tõuraamatute pidamine ja tõutunnistuste väljaandmine lihaveisekasvatuses,
   • eeltoodud eesmärkidega seonduv info-, reklaami-, konsultatsiooni- ja koolitustegevuse (alla 6- kuulised kursused)
   • koostöö Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga
   • osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides ja fondides, fondide moodustamine
5. Selts omab õigust teostada kõiki seadusega sätestatud tehinguid
6. Seltsil on õigus koguda sihtotstarbelisi annetusi; saada sponsorabi, sõlmida kokkuleppeid nii Eesti kui välisriikide füüsiliste ja juriidiliste isikutega
7. Seltsi majandusaasta on 1 jaanuarist kuni 31 detsembrini
8. Selts on asutatud määramata ajaks.

 

II  SELTSI liikmed

 

9. Seltsi liikmeks võib olla iga füüsiline, täisealine isik ja juriidiline isik sõltumata elu- või asukohast, kes omavad ja kasvatavad lihaveiseid või nende ristandeid ning vastab Seltsi põhikirja nõuetele ning tasub iga.aastast liikmemaksu. Liikmeks astuja füüsiline isik peab omama kindlat elu- ja töökohta, kindlat sissetulekut. Liikmemaksu suuruse määrab üldkoosolek
10. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab SELTSI JUHATUS liikmeks astuja kirjaliku avalduse põhjal. Seltsi liikmeks ei võeta isikuid vaid liikmelisuse pärast, vaid arvestatakse liikmeks astuja eeldatavaid võimalusi ja võimeid Seltsi tegevuse eesmärkide teostamisele kaasa aitamisel. Juriidilisest isikust liikmeks astuja soovija peab omama majandustegevuse.                                                                          Liikmelisust ja liikme õiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Seltsis lõpeb. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad

11.     Seltsi liikmel on õigus Seltsi liikmest välja astuda kirjaliku avalduse alusel ainult majandusaasta lõpul, va. seadusega ettenähtud erandid

12.     Liikme võib Seltsist välja arvata Üldkoosoleku otsusega:

12.1   kui on tasumata viimase kahe /2/ aasta liikmemaks,

12.2   Seltsi olulisel määral kahjustamise tõttu tahtluse olemasolul

12.3     põhikirja nõuete rikkumise tõttu

13.     Seltsil on tegev-, toetaja- ja auliikmed

13.1          Seltsi tegevliikmeteks on isikud, kes omavad ja kasvatavad lihaveiseid või nende ristandeid. Tegevliikmed võtavad aktiivselt osa Seltsi tegevusest ja tasuvad liikmemaksu,

13.2          Seltsi toetajaliikmeteks on isikud, kes tunnevad huvi lihatõugu veiste aretamise ja kasvatamise vastu. Toetajaliikmed tasuvad võrdselt tegevliikmetega liikmemaksu.

13.3          Seltsi auliikmed on isikud, kellele antakse auliikme staatus üldkoosoleku otsusega eriliste teenete eest lihaveisekasvatuse arengus. Auliikmed ei ole kohustatud tasuma liikmemaksu.

14.     Seltsi tegevliige on kohustatud.

14.1          tasuma üldkoosoleku poolt määratud liikmemaksu,

14.2          tegelema lihaveisekasvatusega,

14.3          osalema Seltsi tegevuse

15.     Seltsi liikmel on õigus:

15.1          valida ja olla valitud Seltsi juhatusse ja kontrollorganitesse,

15.2          saada informatsiooni Seltsi majandustegevuse kohta,

15.3          esitada ettepanekuid ja arupärimisi Seltsi puudutavates küsimustes,

15.4          nõuda revisjoni ja audiitorkontrolli Seltsi tegevuse üle,

15.5          nõuda Seltsi Üldkoosoleku kokkukutsumist, esitades Juhatusele kirjaliku avalduse

16.     Isikul, kelle liikmelisus Seltsis on lõppenud, ei ole õigust Seltsi varale.

 

IV JUHTIMINE

 

ÜLDKOOSOLEK

 

17.     Seltsi kõrgeimaks organiks on liikmete Üldkoosolek. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Seltsi juhtimise küsimustes, mida ei ole antud Juhatuse pädevusse

18.     Üldkoosoleku pädevus:

18.1          põhikirja muutmine,

18.2          eesmärgi muutmine,

18.3          juhatuse liikmete määramine,

18.4          liikmemaksu suuruse määramine,

18.5          juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Seltsi esindaja määramine.

18.6          liikmete väljaarvamine,

18.7          liikmete kohustuste kehtestamine,

18.8          Seltsi lõpetamine ja sellega seonduvad küsimused (sh. varade jaotamine),

18.9          muude küsimuste otsustamine, mida ei ole antud juhatuse pädevusse.

 

19.     Üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus vähemalt kord aastas. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse liikmetele ette 14 kalendripäeva. Üldkoosolek võidakse kutsuda kokku veel teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Juhatus on kohustatud Üldkoosoleku kokku kutsuma kahe nädala jooksul, kui koosoleku kokku kutsumist nõuab vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest.

20.     Kui Üldkoosoleku kokku kutsumisel on järgitud põhikirja nõudeid, on SELTSI Üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on 50% Seltsi liikmete arvust. Seltsi igal liikmel on üks hääl. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Seltsi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjaline volikiri.

        Üldkoosolekul võetakse otsuseid vastu üldreeglina osavõtvate ja esindatud liikmete lihthäälte enamusega.

        Seltsi eesmärgi muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 9/10 Seltsi hääletusõiguslikest liikmetest. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

Põhikirja muudatus ja eesmärgi muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

21.     Seltsi liige ei või hääletada, kui Selts otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

22.     Seltsi liige, kes on ka Juhatuse liige ei või hääletada Seltsi majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel või Seltsi poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel

 

JUHATUS

 

23.     Seltsi Juhatus juhib ja esindab Seltsi. Juhatusel võib olla üks kuni üheksa liiget. Juhatus valitakse Üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks.

24.     Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ning vähemalt pooled Juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

25.     Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Seltsi õigustoimingutes.

        Juhatuse õigust esindada Seltsi võib piirata Üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

26.     Seltsi Juhatuse liikmed jaotavad ülesanded ja kohustused omavahel ning see määratletakse Juhatuse otsusega.

27.     Seltsi Juhatus viib ellu Üldkoosoleku otsuseid, võtab vastu uusi liikmeid nende kirjalike avalduste alusel, peab Seltsi liikmete arvestust, korraldab raamatupidamist ja esindab Seltsi suhtes kolmandate isikutega.

28.     Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui sellel koosolekul osaleb üle 50% Juhatuse liikmetest. Otsuste vastuvõtmiseks on vajalik Juhatuse liikmete poolthäälteenamus

29.     Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Seltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

30.     Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses ettenähtud korras ja esitab need Üldkoosolekule.

31.     Seltsi Üldkoosolek määrab revidendi, kes kontrollib Juhatuse majandustegevust ning kelle arvamus lisatakse aasta- ja tegevusaruandele.

32.     Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik Juhatuse liikmed.

 

VI Lõppsätted

 

33.     Seltsi lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Seltsi lõpetajateks on juhatuse liikmed, kui Üldkoosoleku või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti

34.     Seltsi lõpetamisel Üldkoosoleku otsuse alusel peab lõpetamise poolt hääletama 2/3 Üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest

35.     Seltsi lõpetamisel ja juhindudes maksukorralduse seaduses sätestatust, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle Kaiu vallale.

 

 

 

Leino Vessart

Juhatuse liige

 

17.04.2009.a.