Belgia sinine (Belgian Blue)

Ajalugu: Belgia Sinise tõu sünd sai alguse, kui 19.sajandi teisel poolel imporditi Inglismaalt Belgiasse Shorthorni tõugu pulle, et parandada kohalikku tõugu.  Aastatel 1920-1950 toimus aktiivne selektiivne tõuaretus, mis kulmineerus aastal 1960, mil kujunes välja topeltlihaseline uus lihaveise tõug – Belgia Sinine. Sellest alates on tõugu eksporditud mitmetesse maadesse, saavutamata siiski väga suurt populaarsust.

Üldiseloomustus:  Keskmise suurusega, raskepärane tõug, millel esineb tihti topeltlihaselisus. Enamik loomi varieerub värvuselt helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt väike, kehale on iseloomulik längus tagaosa, varjatud kintsud, tugevad jalad ja suhteliselt väike pea. Üldine väljanägemine on robustne ja “terve”. Lehmikutel esineb tihti poegimisraskusi. Puhtatõulisi karju ei ole väljaspool Belgiat palju kasutuses - eelkõige, kuna praktikas ei lasta puhtatõulistel lehmadel vasika kaotamise kartuses iseseisvalt poegida, vaid tehakse geisrilõige. Küll on aga järjest enam levimas Belgia Sinise kasutamine ristamisel - eelkõige veiseliha tootmisel piimakarjades.

Arvnäitajad:

• Sünnimass         44 … 47 kg*

• Täiskasvanud loomade kehamass:        
  - lehmad          850 … 900 kg*
  - pullid          1100 … 1250 kg*

• Tapasaagis         kuni 65 %

* - andmed:  Briti Belgian Blue Society