Simmental

2003 aasta lõpul toodi Eestisse esmakordselt simmentali (tõumärk Si) tõugu lihaveised. Kõik nad (10 lehm- ja 1 püllmullikas) osteti Rootsist. Seda tõugu veiseid oli meie aretajatel juba ammu plaanis muretseda. Kiirendava tõuke nende ostmiseks andis kahtlemata Eesti Lihaveiskasvatajate Seltsi poolt organiseeritud möödunudaastane külaskäik Šveitsisse, kus veiseliha tootmist ja lihaveiste aretamist ilma simmentali tõuta ei peeta üldse võimalikuks. Ka Skandinaaviamaades kasvatatakse simmentali tõugu veiseid edukalt, nende saabumisega on nüüd meilgi samapalju lihaveisetõuge, nagu Soomeski.

Ajaloost: Simmentali tõug on üks vanimaid ja praeguseks on levinud seda tõugu veised üle terve maailma. Simmentali tõug pärineb Šveitsist. Tõu nimetus on saadud Šveitsi kohanimede Simme ja Valley järgi. Mõnedes riikides on simmentali tõu nimetus teistsugune, näiteks Saksamaal on see fleckvieh, Prantsusmaal pie rouge, montbeliard, või abondance ja Itaalias peseta rosa.

Juba 19. sajandi alguses hinnat Šveitsis punase ja valgekirjut karja, mida iseloomustas kõrge piimatoodang ja head lihaomadused. 1890. aastal asutati Šveitsi Punase ja Valgekirju Simmentali Karja Assotsiatsioon. Peale seda hakkasid simmentali veised levima kõigile kuuele kontinendile. Praegusel ajal arvatakse kogu maailmas olevat 40...60 milj. simmentali tõugu veist. Rohkem kui pooled neist on Euroopas. Skandinaaviamaadesse ilmusid nad küll mõnevõrra hiljem. Näiteks Taani toodi nad esmakordselt 1970. a. Praegu tehakse seal nendega nii puhasaretust kui ka ristamist. Käesoleval ajal on Taanis neid veidi alla 10 000. Rootsi imporditi simmentale esmakordselt 1974. a. Sellel ning järgmisel aastal toodi neid sinna Šveitsist ligikaudu 800 karja. Lisaks sellele toodi 70-ndate lõpul Kanadast veel embrüoid ja spermat. Rootsis on populaarsed just nudid simmentalid. Simmentaliga on siin ristatud peaaegu 160 000 lehma, 2500 lehma on kantud tõuraamatusse. Soome toodi esimesed simmentali veised 1990. a.

Tõu iseloomustus: Simmentali tõugu veised on kahte tüüpi: kas piima- või lihatootmiseks. Nad kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. On nii sarvedega loomi kui ka nudisid. Värvuselt on nad suure varieeruvusega, põhimine värvus on neil siiski kas päris valge ning ka helekollasest tumekollaseni, või siis pruunist punakaspruunini. Heleda värvuse tagapõhjal võib hajuda ka üksikud tumedanmad laigud. Esineb ka punasevalgekirjusid (meenutavad hereforde) ja isegi mustavalgekirjusid. Enamikel loomadel on ümber silmade tumedad pigmendirõngad, mis aitavad vähendada silmadele langevat eredat päikesepaistet.

Täiskasvanud loomad on suured, pikakerelised ja võimsa lihastikuga. Looma rümp on hästi lihaseline, liha on punane ja tihke, minimaalse pindmise rasvaladestusega. Rümbast saab suhteliselt palju väärtliha tükke. Simmentali tõugu veised on vastupidavad, neil on silmapaistvalt kuulekas loomus. Lehmadel on kõrge viljakus ja neil on head emaomadused. Väga tähtis on see, et ammlehmadel on kõrge piimatoodang (4000 kg ja rohkem), mistõttu nende järglaste kasvukiirus on suur. Täiskasvanud lehmade kehamass on 600...800 kg ja pullidel 1200 kg ja rohkem. Vasikate sünnimass on aga suhteliselt suur (keskmiselt kuni 50 kg), mistõttu ei soovitata simmentaliga ristata piimatõugu mullikaid. Kuna simmentali noorveistel on suur kasvukiirus, vajavad nad võrreldes teiste tõugudega veidi rohkem sööta.

Šveitsis soovitatakse liha tootmiseks kasutada ristandveiseid, kusjuures hea ammlehm saadakse simmentali lehma ristamisel aberdiin-angusega. Järglastele pärandab simmental kõrge piimatoodangu ja aberdiin-angus kerge poegimise. Saadud ristandlehmik paaritatakse kas šarolee, limusiini, või akviteeni heledaga, mis annab järglasele võimsa lihastiku ja hea kasvukiiruse. Sellel teel on šveitslased saavutanud lihaveisekasvatuses suurt edu ja miks ei võiks seda teha meiegi

Koostanud: hr Aigar Suurmaa

Simmentali tõugu veiste kasvatajate kohta Eestis leiad informatsiooni siit!