Veiserümpade hindamine

 

Lihakusklassid SEUROP süsteemis

Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude põhikassi (S-E-U-R-O-P), kusjuures lihakusklassi määramisel pööratakse tähelepanu rümba väärtuslikumatele piirkondadele, so reie-, selja- ja abapiirkonna lihastele. Lihakusklasside määramisel suurema täpsuse saavutamiseks, ehk kui tekivad raskused täisklassi määramisel, on S-E-U-R-O-P klassid jaotatud alamklassideks, mida tähistatakse märkidega “+” ja “-“, näiteks R+ ja R-.

Määrusega “Veiserümpade kvaliteedi-klasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord” kehtestatakse üle 25 kg kaaluvate toidukõlblikuks tunnistatud veiserümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord lihakäitlemisettevõttes (tapamaja), kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui 50 veist nädalas.

 

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse

esimees Leino Vessart Rakvere

Lihakombinaadis endakasvatatud pullidest

saadud tulemit kaemas.

Foto: Reet Toi

 

SEUROP klassifikatsiooni eelised

Euroopa Liidus (EL) kehtiva süsteemi rakendamine veiserümpade kvaliteediklasside määramisel tagab veisekasvatajatele õiglase tasu toodangu eest. Samas võimaldab rümpade klassifitseerimine, vastavalt lihakus- ja rasvasusklassile rümbas, loomade tarnijal nõuda kõrgema kvaliteediga liha eest kõrgemat hinda ja stimuleerida farmereid tootma kvaliteetsemat veiseliha. Lisaks eelenvale, peaks süsteemi rakendamine andma:

• Objektiivse pildi turul kaubeldava liha kvaliteedist

• Efektiivse tootmise, töötlemise, turustamise organiseerimise võimaluse

• Paremini korraldatud hindade kogumise ja võrdluse

• Hindade võrreldavus Eestis ja kogu EL-is

• Head eeldused turu-uuringute ja turuanalüüside tegemist

• Eesti farmerite huvi kasvu lihaveiste vastu

• Kokkuvõttes parema kvaliteediga liha            

Tapaveise identifitseerimine

Kõik veised peavad olema identifitseeritud.  Identifitseeritakse kõrvamärgiga, mida peab olema võimalus jälgida kuni rümba kaalumismomendini ning sellest kuni lõpptoodete valmimiseni.

 

 Algtöötlemise kestus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusele nr 16  tuleb veiserümp kaaluda ja selle kvaliteediklassid määrata 60 minuti jooksul veise veretustamise alustamisest arvates. Tapaliinil rippudes väheneb veise lihakeha mass tilkumise ja aurustumise tõttu. Kaaludes rümpa peale algtöötlemiseks ettenähtud ajavahemikku (60 minutit) saadakse väiksem kaalutis.

 

Veiserümp

Veiserümp on tapetud veise lihakeha, mis on veretustatud ja nülitud ning millelt on eemaldatud siseelundid, sh neerud, neeru- ja vaagnarasv, seljaaju, pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ning saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt. Emaslooma rümbalt tuleb eraldada ka udar ja isaslooma rümbalt suguorganid. Veise lihakehalt ei tohi eemaldada rohkem kudesid kui tehnoloogilises juhendis on ette nähtud.

        Kategooria määramine

Enne kvaliteediklassidesse määramist määratakse veiserümpade kuuluvus soo ja vanuse järgi ehk kategooria.

Vanuse määramisel arvestatakse tailiha ja rasvkoe värvust ja luustuvuse astet:

Rasvkoe värvust vaadates lähtutakse rasvkoe värvuse kirjeldusest, arvestades seda, et nooremal loomal on rasvkoe värvus valkjast helekollaseni ja vanemal loomal kollasest tumekollaseni.

Rasvkoe värvuse varjundid võivad oleneda ka veise tõust, kus vanemal loomal on rasvkoe värvus võrreldav mõne teise veisetõu noorema veisega.

Kategooria määramisel lähtuda VV 21. jaanuari 2003. a määruse nr 16 lisas 1 toodud kategooriate kirjeldusele.

Lihakusklasside määramine

Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude                    (S-E-U-R-O-P) põhikassi.Lihakusklassi määramisel tuleb põhitähelepanu pöörata rümba väärtuslikumatele piirkondadele, so  reie-, selja- ja abapiirkonna lihastele.

Lihakusklasse määratakse visuaalsel teel, kus klassifitseerija määrab rümba lihakusklassi.

Lihakusklasside määramisel suurema täpsuse saavutamiseks, ehk kui tekivad raskused täisklassi määramisel, on klassidele S-E-U-R-O-P lisatud alamklassid, mida tähistatakse märkidega “+” ja “-“, näiteks R+ ja R-.

 

 Lihakusklasside kirjeldused

S (Super) Kõik rümba piirkonnad eriti kumerad

E (Ekstra) Kõik rümba piirkonnad kumerad, lihased massiivsed

U (Väga hea) Rümba piirkonnad kumerad, lihaste areng väga hea

R (Hea) Rümba piirkonnad lamedad või kerge kumerusega, lihaste areng hea

O (Rahuldav) Rümba piirkonnad lamedad kuni vähese nõgususega, lihaste areng rahuldav

P (Lahja) Kõik rümba piirkonnad nõgusad, lihased nõrgalt arenenud

Rasvasusklasside määramine

Rasvasusklass määratakse rümba sise- ja välispinna rasvumisastme põhjal.

Rümba sisepinnal hinnatakse rinnakorvi seinal paikneva rinnakelmealuse rasvkoe olemasolu.

Rasvasusklasse määratakse visuaalsel teel, kus klassifitseerija määrab rümba rasvasusklassi.

Rasvasusklasside määramise hõlbustamiseks võib kasutada voldikut “Veiserümpade SEUROP klassifikatsioon”.

 

        Kaalumine

Tapasooja rümba kaalumine on olulise tähtsusega, sest tapasooja rümba fiksee-ritud mass on aluseks rümba eest maksmisel.

Kaalumise alustamisel veenduda, et kaalu seadistusel oleks maha arvestatud ettevõttes kasutatavate konksude kaalud.

 

        Märgistamine

Rümp, mille kvaliteediklass on määratud, märgistatakse etiketiga, millel peavad olema järgmised andmed:

• veise identifitseerimis- ja tapanumber;

• rümba mass;

• kategooria;

• lihakusklass;

• rasvasusklass;

• kvaliteediklassi määramise kuupäev.

         Nõuded märgistamisele

Etikett peab olema võltsimis-, rebimis- ja veekindel ning püsivalt rümba külge kinnitatud.

Etiketi mõõtmed peavad olema vähemalt 5x10 cm.

Etiketil olevad andmed peavad olema loetavad.

Etikett  eemaldatakse enne liha konditustamist.

Märgistus peab asetsema rümba mõlema tagaveerandi seljafileel neljanda nimmelüli kohal ja mõlema esiveerandi rinnaosal 10 kuni 30 cm kaugusel rinnaku lõikeservast.

 

        Rümpade kvaliteediklasside määramisega tegelev isik

Rümpade kvaliteediklasse võib määrata üksnes käitlemisettevõtte töötaja, kes on läbinud rümpade kvaliteediklasside määramise koolituse ning saanud Veterinaar- ja Toiduameti sellekohase tunnustuse.

Kvaliteediklasside määramisel lubatav viga

Riiklikku järelevalvet rümpade kvaliteedi-klasside määramise üle teostab Veterinaar-   ja Toiduameti vastav järelevalveametnik.

Järelevalve käigus peab järelevalve-ametnik kontrollima vähemalt 20 rümpa ühe kvaliteediklasse määrava isiku kohta.

Rümpade kvaliteediklassid on määratud lubatud vea piires, kui kvaliteediklasse määrav isik on määranud kvaliteediklassi ebaõigesti kuni viiendikul kontrollitud rümpadest. 

Kui järelevalveametnik on kolmel järjestikusel kontrollimisel teinud kindlaks rümpade kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramisel lubatud vea piiri ületamise, tunnistatakse rümpade kvaliteediklassid määranud isiku tunnustus “Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” § 1092 lõike 3 alusel kehtetuks.

 

         Veiserümpade kvaliteediklasse määrava isiku koolitusnõuded ja tunnustuse andmise kord

Koolituse eesmärgiks on anda klassifitseerijatele ülevaade SEUROP süs-teemist ja põhiteadmised rümpade klassifitseerimisest. Koolitus hõlmab teoreetilist ja praktilist osa järgnevalt:

kuni 24 tundi teoreetilist põhikoolitust;

kuni 90 tundi praktilist koolitust tapamajas;

kuni16 tundi koolitus-seminari ja eksam;

Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.

Eksamineeritav loetakse tunnustuse saanuks, kui ta vastab õigesti vähemalt 80%-le küsimustest ja sooritab edukalt praktilised ülesanded.

Tunnustuse saanud isik peab pärast tunnustuse saamist iga aasta järel osalema Veterinaar- ja Toiduameti poolt korraldataval vastaval koolitusel, va juhul, kui veiserümpade kvaliteediklasside määramise osas toimuvad olulised muudatused.

 

          Andmete säilitamine

Käitleja peab säilitama kõiki rümpade kvaliteediklasside määramisel saadud andmeid vähemalt viis aastat ning esitama need nõudmisel järelevalveametnikule.