Kui tekkib küsimus mõne ravimi kohta (koostis, keeluajad jne.), siis hea ülevaade on Zoovetvaru kodulehel.

Kas tead, et vastavalt Loomatauditõrje seadusele ja Riiklike Loomatauditõrje Programmide rakendusmeetmetele 2013  tuleb  veisekarju uurida:
  1. Leukoosi suhtes 2 korda aastas. 
  2. Brutselloosi suhtes 1 kord viie aasta jooksul. 
  3. Tuberkuloosi suhtes 1 kord kolme aasta jooksul. 
  4. Farmi veterinaarakt tuleb koostada 1 kord kolme aasta jooksul. 
Veterinaararstide andmebaasi leiad VTA kodulehelt



Veistel esinevad nakkushaigused

Katrin Mähar; Veterinaar- ja Toidulaboratoorium

Ettekanne Eesti Lihaveisekasvatajatete Seltsi  Ida-Viru-,  Lääne-Viru-,  Järva-,  Jõgeva- ja Harjumaa piirkondlikul infopäeval  21.11.2012.a. Jänedal

Eesti veisekarjades esinevad viirushaigused

  •  Infektsioosne rinotrahheiit
  •  Respiratoor-süntsütsiaalviirusinfektsioon
  •  Paragripp-3 viirusinfektsioon
  •  Adenoviirusinfektsioon
  •  Veiste viirusdiarröa
  •  Veiste koronaviroos (talvedüsenteeria)
  •  Veiste rotaviirusinfektsioon

Hingamisteede virooside üldised tunnused

  •  Haiguse kulg oleneb karja eelnevast seisundist (karjaimmuunsusest).
  •  Ägeda kulu korral esineb palavik, isutus, loidus, piimalehmadel toodangu langus.
  •  Vesine-limane nõrevool ninast, mõnel juhul ka silmadest; hiljem läheb üle mädaseks.
  •  Köhatamine, köha, hingeldus.
  •  Rasketel juhtudel kopsupõletik, tiinetel lehmadel abort, üksikjuhtudel looma surm.

Veiste nakkav rinotrahheiit

  • Respiratoorne, entsefaliidi ja genitaalne vorm
  • Levib aerogeensel ja sugulisel teel
  • Vasikatel kestab ternesega saadud immuunsus 1-6 kuud
  • Latentne nakkus e. vaikne nakkus
  • Reaktiveerub stressi korral - loomade transport, ümberpaigutamine

Veiste viirusdiarröa viirus

  • Äge nakkus-tavaliselt 6 kuu kuni 1-aastastel loomadel
  • Subkliiniline nakkus - 70-90% juhtudel
  • Tiinete loomade nakatumisel läbib viirus platsenta- tekib abort või sünnib PI vasikas, kes eritab viirust pidevalt suurtes kogustes.
  • Tiinetel loomadel sõltub haiguse kulg tiinuse staadiumist.
  • Nakatumine 30-120 tiinuse päevani loob eelduse PI vasika sünniks.
  • Nakatumine 100-200 tiinusepäeval toob kaasa väärarengud.
  • Hilises tiinuse staadiumis nakatumine- sünnivad terved seropositiivsed vasikad

Veiste respiratoorne süntsütsiaalviirus

  • Tabandab peamiselt täiskasvanuid veiseid
  • Viirus levib õhu kaudu ja nakatumine toimub respiratoorsel teel
  • Haiguse kulg oleneb pidamis-, söötmistingimustest ja karja immuunsusest, samuti viirustüve virulentsusest .
  • Tiinetel loomadel võib nakatumisel esineda aborte
  • Maternaalsed antikehad ei takista kliinilist haigestumist.

Seedetrakti virooside üldised tunnused

  • Ägedal juhul järsku algav tugev kõhulahtisus –  võib segi ajada söödamürgistusega;
  • Talvedüsenteeria korral haigestuvad peamiselt piimalehmad, neil tugev toodangu langus; äge kõhulahtisus, vahel veresegune;
  • Rotaviroosi haigestuvad peamiselt vastsündinud vasikad; haigus erineva raskusastmega; roe valkjas-kollakas, limakämpudega.

Veel viirushaigustest

  •  Haigused levivad sagedamini sügis-talvisel ja kevadisel perioodil.
  •  Kehvade söötmis-pidamisolude puhul kulgeb haigus raskemini.
  •  Sageli mitu haigustekitajat koos.
  •  Haiguse läbipõdemisel omandab loom 6 kuud-2 aastat kestva immuunsuse.
  •  Immuunsete lehmade vasikad on viiruse vastu kaitstud 3-6(8) kuud.
  •  Sama haigustekitaja teeb ‘järgmine kord’ tunduvalt vähem ‘pahandust’.

Nakkuse toomine karja ning levimine

  •  Loomade ostmine
  •  Karjatamine
  •  Naaberkarjad
  •  Seemendamine/embrüo siirdamine
  •  Loomanäitused
  •  Loomaarst
  •  Sõravärkijad
  •  Transpordivahendid
  •  Piimaauto
  •  Jt

Üldised meetmed viirushaiguste leviku vältimiseks

  • Sissetoodavatel loomadel rakendada 30 päevane karantiin ja uurida haiguste suhtes, mida ei taheta oma karja tuua
  • Soovituslikult võiks uurida veiste viirusdiarröa, rinotrahheiidi, paratuberkuloosi, leptospiroosi, pügajaraia, salmonelloosi ja nakkusliku mastiidi tekitajate suhtes.
  • Tegemist on haigustega, mille suhtes jääb kari sageli püsivalt nakatunuks ja mille tõrje on seotud suurte kuludega.
  • Otsesed ravivõimalused puuduvad; rakendada saab toetavat ja teisest nakkust
    ennetavat ravi.
  • Vaktsineerimine (arvestades karja seisundit).
  • Noorloomade vaktsineerimisel arvestada emalt saadud (maternaalse) immuunsuse olemasoluga.
  • Riigi seisukohalt vaadatuna on võimalik veisekarjade tervendamine viirushaigusest tõrjekava alusel.
    

Diagnoosimisvõimalustest

  • Viiruse määramine organmaterjalist (haiguse algjärgus).
  • Antikehade määramine vereproovidest: esimene proov esimestel haiguspäevadel, kordusproov kahe nädala möödumisel antikehade tekke tõestamiseks.
  • Diagnoosi panek on oluline oma karja seisundi kindlakstegemiseks.
  • Karja immuunse seisundi teadmine aitab otsustada vaktsineerimise vajalikkuse üle.

Leptospiroosist

  • Levib nakatunud uriiniga saastunud veega, toiduga, nakatunud lehmade platsentaga. Ägeda nakkuse puhul ka piimaga
  • Levitajateks on nakatunud veised, hiired, rotid.
  • Põhjustab aborte, palavikku, aneemiat, hemoglobinuuriat, ikterust, neeru- ja maksapuudulikkust.
  • Ravi antibiootikumidega ei pruugi mõjuda, loomad jäävad edasi leptospiirade kandjateks ja levitajateks.
  • Inimesele ohtlik- haigus levib nahal olevate kriimustuste ja nakatunud veiste uriini sattumisel silma, ninna või suhu.
  • Haigus võib kulgeda ka subkliiniliselt- puuduvad kliinilised tunnused, aga loomad eritavad haigustekitajat uriiniga.
  • Saastunud karjamaa veekogudes hävib leptospiira talvel- ei kannata külmumist.

 VTL-s uuritakse veiseid järgmistele leptospiroosi serotüüpidele:

  •  L. pomona
  •  L. grippotyphosa
  •  L. icterohaemorrhagic
  •  L. canicola
  •  L.hardjo
  •  Võimalus veel L.tarassovi, bataviae ja bratislava uuringuks.

Eestis kasutusel olevad kompleksvaktsiinid

  • Paragripp-3, respiratoorne süntsütsiaalviirus ja viirusdiarröa
  • Rotaviirus, koronaviirus ja E.coli
  • Paragripp-3 ja respiratoorne süntsütsiaalviirus vasikatele

Eestis kasutusel olevad monovaktsiinid

  • Viirusdiarröa
  • IRT

Veistel esinevatest haigustest loe lisaks Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt .

Tegevusloaga loomaarstid Eestis:
http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=928

Volitatud loomaarstid Eestis:
http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=927