Noored šaroleekasvatajad Kanadas juulis 2018 | 02 sept 2018

Tänu headele rahvusvahelistele suhetele ja Eesti liikmelisusele Rahvusvahelises Šaroleeorganisatsioonis Charolais International, oli võimalus kahel Eesti noorel šaroleekasvatajal osaleda rahvusvahelises pilootprogrammis Charolais International Youth Programm.

Järgmine rahvusvaheline šaroleekasvatajate noorteprogramm toimub Austraalias 2019.a. juulikuu 1. nädalal, igast liikmesriigist 2 osalejat ja osalejate vanus 18-24 aastat.

Osaleja Marko Kruusimägi esitlus reisist.

Osaleja Dirgis Jõemaa kokkuvõte:reisist.

Charolais International Youth Programm, Kanada 2018 juuli.

 Šarolee rahvusvahelise noorteprogrammi osalejad kohtusid Winnipegis, Manitobas. Teised rahvusvahelise grupi liikmed olid pärit Tšehhist, Rootsist, Iirimaalt, Inglismaalt, Ameerika Ühendriikidest, Uus-Meremaalt ja Austraaliast.

Foto: Candace By


 Esimesel päeval käisime loomaaias ja külastasime The Forks ´i . Õhtul käisime bowlingus.

 25.juuli saabusime konverentsile Brandonis (Westoba Credit Union, Agricultural Centre of Excellence) Meid jagati kohalike inimeste gruppidesse ,Marko oli korraldusgrupis. Seal toimusid erinevad seminarid, loomade märgistamine, ´´Kuidas olla hea juht?´´ ja loomade vaktsineerimine. Kõik´ teemad olid väga õpetlikud ja põnevad. Mulle väga meeldisid mu grupiliikmed, kes olid väga sõbralikud ja abivalmid. Õhtul toimus lokkamise võistlus, milleks grupiliikmed olid kõik vajaliku kaasa võtnud, aga põhikoostisosa oli veise välisfilee.


26.juuli toimus loomade hindamine. Pidime hindama mullikaid, pullvasikaid ja pulle. Väga keeruline oli hinnata, kuna loomad oli kõik väga ilusa välimikuga. Peale seda tehti paarishindamist, pidi koos kaaslasega minema ja arutama loomade plusse ja miinuseid, pärast üks kandis nende lõpliku otsuse ette. Tore oli vaadata, kuidas juba maast madalast lapsed harjutavad, mida looma juures vaadata ja kuidas hinnata. Pidime ka kätt proovima turustamises. Iseseisvalt pidi kohtunikule müüma loomadega seonduvat. Mina müüsin tõupulli. Õhtul toimus praakimise õpituba. Neli amme koos vasikatega olid pandud karjast eraldi ja meie pidime panema nad pingeritta. Ühe pidime välja praakima ja selgitama, miks just tema. Praakimise juures olid abiks numbrilised andmed iga looma kohta, nagu näiteks kui raske/kerge oli poegimine, piimakus või kui suur oli vasikate sünnikaal.


 27.juuli hommikul oli gruppide pildistamine. See oli tegus päev. Alguses me pidime loomi ringis esitlema ja siis hinnati, kuidas meil see välja tuli. Järgmiseks tuli loomad korda teha. See algas korraliku pesemisega, seejärel föönitamine, kammimine ja lõpuks üleslöömine. Viimane sisaldas kammimist, lakiga kohevile ajamist, veel föönitamist ja mõnel juhul ka värvimist. Ja peale seda näidati neid ringis ja hinnati. Õhtu oli väga põnev, külastasime farmi, kus kõik karjaajamised teeb ära koer. Meile demonstreeriti, kuidas koerad töötavad, käsklusteks on erinevad viled. Kusjuures väga huvitav, noore ja vana peremehe koerad olid õpetatud vastupidi vilede järgi.


28.juuli me vaatasime, kuidas teised loomi esitasid ning üles lõid ja abistasime pisikesi osalejaid. Õhtupoole oli auhindade jagamine, pidulik õhtusöök ja tantsimine. Selgusid vaikse oksjoni parimad pakkujad. Oksjon kestis esimesest päevast alates, sinna tõid farmerid erinevaid asju. Näiteks T-särgid, pirukad, poegimiskaamera, kast vahtrasiirupit ja mitmetest asjadest koosnevad pakid.

29.juuli lahkusime Brandonist. Külastasime Hunter Charolais ja High Buff stock farme. Ühes farmis pidime panuse tegema, milline pullvasikas müüakse kõrgeima hinnaga. Nad pidid meile teada andma, kuidas meil läks, kui pullid on ükskord maha müüdud. Õhtul saabusime linna, kus paabulinnud elutsesid vabalt iga nurga peal.


30.juuli esimese asjana läksime õhusõite tegema. Need olid Manitoba pikimad ja kõrgeimad rajad. Kokku oli 6 rada, millest kahte läbisime kaks korda. See oli väga tore kogemus ja ülimalt lõbus.


Foto: Candace By


Peale seda külastasime C2 Charolais farmi. Meid viidi ka järelkäruga karja vaatama ja seejärel sõitsime kambaga ülesmäge kus asus kauni vaatega vaateplatvorm. Õhtupoole külastasime Steppler farmi, mis sisaldas ka mee farmi külastust. Nägime kuidas kärgi kaanetatakse, kuidas mesi puhastatakse vahast ning kuidas hoiustatakse ja lihtsa ehitusega korpustarusid. Hiljem vaatasime Steppleri farmi ja ta rääkis meile kuidas nende farmis loomi sorteeritakse ja kuidas poegimishooaeg korraldatud on. Nädal ennem aetakse ammed pisikesele alale õues ja sealt tuuakse poegijad järjest lauta boksidesse. Seal sõime ka õhtusööki. Peale seda kui poisid masinapargi tuurilt tagasi tulid naasesime Winnipegi hotelli.


Kanadas olid väga toredad ja sõbralikud inimesed ning kindlasti tahaks sinna kunagi tagasi minna. Me oleme sinna alati tagasi oodatud ja Steppleri farmi on võimalus soovi korral ka tööle minna.


Tänan kõiki, tänu kellele see reis meile võimalikuks sai !

 



Email again:

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Kommenteeri