Õppepäevast 24. jaanuaril Lihulas | 29 jaan 2014

Ja läkski lahti. Selle aasta esimene lihaveisekasvatajate suurüritus leidis aset 24. jaanuaril Lihula Kultuurimajas. Õppepäevale oli kuulama tulnud üle 90 (!) inimese. Huvi pakkusid nii loengud kui ka omavaheline kokkusaamine. 

Peale ELKS presidendi  Aldo Vaani avasõnu tegi ettekande Pierre Pichon Prantsusmaalt, firma Lallemand esindaja. Eks iga välislektor toob kaasa seda teadmist, mis tal jagada on. Kes kohal oli, kuulis ise, aga mõni mõte, mis jäi kõrva ja mida tahaks jagada. 

Näiteks, et Prantsusmaal on olemas ka  automaatne (elektrooniline) lihakehade SEUROP süsteemis hindamise võimalus lihakombinaatides, see välistab inimese kui hindaja subjektiivsuse. Teiseks sai järjekordset kinnitust, et turg ehk nõudlus mõjutab pakkumist ehk Prantsusmaa tarbija nõuab täiskasvanud veise (1-2 korda poeginud lehma) liha, siis ka maksab lehma rümbakilo eest tootjale 4,3 €. Majanduslikest eesmärkidest lähtudes, mille poole püüelda, rõhutas prantslane eelkõige vasikate suremuse protsendi vähendamist (Prantsusmaal keskmiselt 10%, neist 5% 1-4 päeva jooksul peale poegimist ja 5% looma enne 7-kuuseks saamist) ning esmaspoegimisvanuse  vähendamist. Praegu poegivad Prantsusmaa lehmad keskmiselt 36 kuu vanuselt, eesmärgina soovis ta, et see näitaja oleks alla  32 kuu ja võimalusel 24 kuud, kuid mille vastu on traditsioonid ja eelarvamused nagu näiteks, et noorematel  mullikatel raskem poegimine, 5-8% väiksemad vasikad ja lehm on hiljem täiskasvanuna kergem. Samas 2-aastaste loomade poegimist praktiseerivad Soome ja Rootsi lihaveisekasvatajad just majanduslikel põhjustel, kuna sealsetel turgudel makstakse noorlooma liha eest, järelikult on tulusam saada 2 aastaga 2 vasikat kui et üks 5-8% suurema sünnikaaluga vasikas ning kasvatajad kinnitavad ka, et heade pidamis- ning söötmistingimustega kasvab lehma kehakaal veel 4.-5. eluaastani. Prantsuse ettekandja soovitas amme karjas hoida kuni viis poegimist, et hiljem suureneb mastiitide oht, ternese kvaliteedi langus jms. Jälle mõtlemise koht, et millist rada valida. Paljud lihaveisekasvatajad pooldavad just pikemat aega karjas olevaid ammesid ja hinnatakse ammede pikaealisust.

Teisena rääkis Kaire Ulst Baltic Agro poolt pakutavatest toodetest ja teenustest lihaveisekasvatajatele.

Alltech Eesti OÜ-st pidas ettekande Pilleriin Puskar, teemaks Lihaveiste nuumamise efektiivsus. Üks sõnum oli, et söötmine peab jälgima geneetikat ehk sööda looma, mis kasvab ja väärindab sööta efektiivselt. Kui majanduslikult mõistlik, siis tuleb kasutada söödalisandeid. Vasikate startersööt ei ole ainult vasikate arenguks ja võõrutamise sujuvamaks üleminekuks, vaid ka ammede hoidmiseks, et vasikaid neid just imetamisperioodi lõpus n.ö. tühjaks ei lüpsaks. Nuumamisel tuleb analüüsida põhisööta ja anda lisaks antud põhisööda juurde vajalikku lisasööta.

  

Lihaveisekasvatuse olukorrast ja tulevikuplaanidest andis ülevaate Aldo Vaan. Olulisemad momendid tema ettekandest:

  • Lihaveiste arv kasvab jätkuvalt (oli enne sügisrealiseerimist ligi 61000).
  • Lihaveiste kasvatajate ja seltsi liikmete arv suureneb (aastaga 30 uut liiget, s.o. 10 % kasvu).
  • Kodumaine turg on olnud suhteliselt stabiilne, lihakombinaatide ostuhinnad küll veidi langenud, eriti kehvemate rümbaklasside osas, kuid mahud on olnud stabiilsed. Suurim kokkuostja Saaremaa Lihatööstus. Alates 1. juulist kvalifitseerub  Rakvere LK-s noorlooma ja kõrgema hinna alla kuni 24-kuine veis.
  • Välisturgudele (Rootsi, Soome) pole suudetud reaalseid rümba või liha müügitehinguid teha. Elusloomi, peamiselt kontinentaalseid intensiivseid tõuge, on eksporditud vahendajate kaudu Lääne-Euroopasse. On tekkinud elusloomade ostuhuvilised Aserbaidžaanist, Liibüast, Liibanonist, Poolast, kuid nende pakutav hind on madal. Parema kvaliteediga loomi on kergem müüa, seega tapapulle on soovitav korralikult nuumata.
  • MAK 2014-2020 otsetoetused ja mahetoetused oluliselt vähenevad, tulu peab tulevikus tulema rohkem tootmisest.
  • Lihaveiste arvu kasvuga seoses on lihaveisekasvatajad  üha enam keskkonnaametnike huviorbiidis. Lähitulevikus on oodata täiendavaid eeskirju ja nõudeid lihaveiste pidamise kohta. Lihaveisekasvatajatel tuleb tulevikus järjest rohkem panustada lautade, varjualuste, söötmisplatside ja joogikohtade rajamisse, kuna karmistuvad keskkonnahoiu reeglid.

Pierre Pichon'i ettekanne

Kaire Ulst, Baltic Agro ettekanne

Aldo Vaani ettekanne.

 

Reet Pikkmets

toimetaja

Email again:

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Kommenteeri