Tutvumas Soomes lihaveiste aretuskarjadega | 24 märts 2013

Soome šaroleekasvataja Matti Hannola kutsel käis pühapäeval 17. märtsil 6-liikmeline lihaveisekasvatajate seltskond eesotsas juhatuse esimehe Aldo Vaani ja aretusspetsialist Reet Toiga 1-päevasel tutvumisreisil Soomes, et luua kontakte  ja uuendada suhteid, vaadata karju ja uurida tõuloomade müügihindu.

Soomes kasvatatakse enim šarolee, herefordi, limusiini, aberdiin-anguse, simmentali ja šoti mägiveise tõugu lihaloomi. Ammlehmi kokku oli 2012. a. seisuga Soomes 55800. Andmed Soome Lihakarjakasvatajate Liidu kodulehelt www.pihvikarjaliitto.fi/3


Käisime kolmes heal tasemel tõukarjas. Nende talude soomekeelseid kodulehti saab vaadata aadressidel lahistenkartano.fi/, www.anttilahereford.fi/www.hannolancharolais.com/


Allpool väike kokkuvõte nähtust-kuuldust.


Esimesena külastasime Björn von Konowi simmentalikarja suurtalus Lahisten Kartano, kus ammlehmi ca 180. Lisaks peetakse talus ka kõrgetoodangulist piimakarja. Simmentalide aretuse peamised eesmärgid: 1. vasikate väike sünnimass (väike pea, kerge poegimine); 2. emade hea piimakus; 3. rahulik iseloom.


Vasikate sünnimassid loetakse heaks lehmikutel kuni 45 kg, pullidel kuni 50 kg. Aga sel kevadel oli sündinud isegi 68 kg kaalunud vasikas ja lehm sai poegimisega ise hakkama. Kui loom poegib suuremas grupis, siis käepärase lohisti-vanniga on lihtne vasikat eraldi kohta transportida, kus ema ja vasikas saavad omaette olla.


Vasika transportimise vann-lohisti.


65 % vasikatest saadakse kunstliku seemendusega. Mullikad seemendatakse veidi üle aasta vanuselt eluskaaluga 400-500 kg. (Põhjendus:  kui seemendada 2-aastast looma, siis on ühe aasta pidamiskulud majanduslikult mittepõhjendatud ja peremehe kogemuste põhjal kasvavad loomad edasi kuni 4-5. eluaastani). Lehmikute karjas kasutatakse lehmikute innaotsijateks härgasid. Kuu aega peale seemendust lähevad lehmikud pulliga koos karja, et kindlustada tiinestumine. On kasutatud ka embrüosiirdamist. Et tegemist aretuskarjaga, siis lisaks seemendusele on 9-10 erineva pulliga paaritusrühma – peab olema palju erinevaid liine. Pull pannakse karja mais ja eraldatakse karjast septembris


Peremehe sõnade järgi on tema simmentalidel palju kaksikuid ja on kohe sellised kaksikuterohked emaliinid. Kaksikud on pigem soositud, sest emadel on palju piima. Vanim lehm karjas oli 17-aastane.


Võõrutus toimub sügisel, kui loomad lauta tulevad ja vasikad on siis 4-7-kuused sõltuvalt nende kevadisest sünniajast. Küsimusele, et kas 4-kuuselt ei ole vara võõrutada, kostis Björn, et isegi kui esimesel kuul peale võõrutust juurdekasv langeb, siis hea söötmisega see peagi taastub ja läheb tõusvas joones edasi.


Noorpullidele antakse 3-4 kg jõusööta päevas - noorpulle, kes lähevad aretusse (karjadesse) EI TOHI üle nuumata – hiljem ei pea liigselt jõusööta saanud looma jalad koormusele vastu. 15-kuuse pulli lihakeha on ca 430 kg ja tapasaagis 60-61%.


Orienteeruvad loomade hinnad:

1-aastane pull 3000 – 3500 €, 2-aastane pull 4000-4500 €, ca’ 1-aastane lehmik 1500-1700 €, tiine mullikas (sügisel) 2300 €.


Talus toimub teatud päevadel ka liha otsemüük. Hea lihahind on tõstnud tõuloomade müügihinda. 


 Simmentale vaatamas.


Teisena külastasime Juha ja Hannele Moisanderi herefordikarja. Talus on 30-aastane loomakasvatuskogemus, viimased kümme aastat on tegeletud rohkem aretuse suunaga. Hetkel karjas ligi 60 herefordi ammlehma, lisaks paarkümmend suffolki tõugu lammast ja suurepäraselt töötavad karjakoerad, keda pererahvas ise aretab ja koolitab. Sel kevadel oli 10 päeva jooksul sündinud juba 19 vasikat, ühel juhul oli vaja teha kliinikus keisrilõige, kuna vasikas oli väga keerulises asendis.


Selline näeb välja kinniõmmeldud lehm peale keisrilõiget.


Suund on nudidele loomadele, aga heade lihaomadustega sarviline loom on siiski parem kui keskpärane nudi. Nudistamist ei kasutata. 23% vasikatest saadakse kunstliku seemendusega, tiinestumine 70%. Vasikate keskmine sünnimass 42-44 kg. Selles talus seemendati lehmi, mitte mullikaid – põhjendus, et perenaise sõnul märkab ta lehmade inda paremini kui mullikatel. Kasutatakse liine USAst, Kanadast, Taanist.


Vaatasime 5 aastat tagasi valminud lauta, kus loomadel ruumi piisavalt ja ka õues käimise võimalus. Poegiva lehma kohta mitte alla 12 m2, soovitav siiski 14-15 m2.


6- aastane karja tšempion Nemo (olnud ka Taani tšempion 4 aastat tagasi enne Soomesse ostmist), praegu müügis.


Eestis on vähelevinud lihaloomade pügamine. Külastatud hereforditalus pügatakse pullikud tavaliselt sügisel, sel korral eelmise aasta raske suve järgi jäi pügamine küll selle aasta algusesse. Pügamise põhjendus – paks karv põhjustab higistamist, sügelemist; pügatud loomadel on paremini näha lihased ja ka nahksarvede olemasolu. Samas kuna pullikute juurdekasv on 1900 g/ööpäevas, siis karvade pügamine intensiivistab ka ainevahetust ja loom tunneb ennast hästi. Mõni nädal tagasi pügatud loomad tundsid ennast varakevadise päikse ja külmakraadide juures õues õhuvanne võttes imehästi.


Pullikud saavad jõusööta – 3 kg muljutud otra ja 800 g rüpsi looma kohta päevas. Lehmikud tavaliselt jõusööta ei saa, kuid sel aastal eelmise suve kehva suve silo pärast antakse 800 g/päevas.


Aretusse mitte minevad pullid müüakse lihaks 17-18-kuuselt lihakehaga 450 kg, rasvasus 3-4 ja lihakusklass U- R (85%).


Orienteeruvad loomade hinnad:

1-aastane pull 3500 €, 2-aastane pull 3800 €, tiine mullikas (sügisel) 1500 €. Kui hinnas kokkuleppele saadakse, võib peremees looma(d) Eestisse tuua ka oma transpordivahendiga.


Kolmandana külastasime Matti ja Lasse Hannola šaroleefarmi Hannolan Charolais, millel lihaveisekasvatuskogemust 17 aastat ja tegemist on Soomes esimesena nudi šaroleekarja aretama hakanud ettevõttega. Tragi vanaperemees Matti on juba 74-aastane.


2012. a. poegis 80 lehmast 79 ise, vasikate sünnimass 47- 49 kg. Kui lehmi sööta vabalt siloga, võib vasikate sünnimass olla kuni 5 kg suurem. Rekordlehm on 14-aastane ja toonud kokku 12 vasikat. Parimad 200-päeva kaalud on isegi 400 kg. Lehmikud seemendatakse (peremees on ise väljaõppinud seemendustehnik) või paaritatakse üle 1-aastastena nii et poegiksid 2-aastaselt. Tähtis on, et loomad saaksid pidevalt hästi süüa, toodi näide, et poegis mullikas 1 a. ja 8-kuuselt ning tema vasika 200-päeva kaal oli 360kg. Matti Hannola valib loomi aretusse kasvukiiruse järgi, kes ka peale poegimist edasi kasvaksid.


Poegimishooaeg sarnaselt teiste karjadega - ikka jaanuarist juunini. Võõrutatud lehmik saab sügisel kuni 10-kuuseks saamiseni vabalt jõusööta (koostis 60% otra, 30% kaera, 10% rüpsi + vitamiinid ja mineraalid). Edasi saavad lehmikud vaid põhisööta, et ei rasvuks.


Pullide aastakaal jääb mõnel üksikul alla 600, rekord on olnud 722 kg. Jõusööta saavad pullikud vabalt (koostis 50% otra, 40% kaera, 10% rüpsi + vitamiinid-mineraalid), aga söövad keskmiselt 1% kehamassist. Kiitis Kanada liinide pulle, kes on suguliselt aktiivsemad kui Prantsuse pullid.


Šarolee noorpullid.


Orienteeruvad loomade hinnad:

1-aastane pull 3000 €, 1-aastane lehmik 1400 €, tiine mullikas (sügisel) 1700-1800€.


Kokkuvõtteks võib öelda, et kogesime sama, mis Eestis – tõsine lihaveisekasvataja räägib rõõmuga ja entusiastlikult oma karjast ning jagab avameelselt enda kui praktiku kogemusi. Samas on tähtsad mõlemad tegevused - nii aretusloomade valik soovitud omaduste suunas kui ka heal tasemel söötmine.


Soovitus alustajale lihaveisekasvatajale on alati külastada võimalikult palju erinevaid karju, vaadata eri tõuge ja erinevaid pidamisviise, et valida endale sobivaim. Selle reisi põhjal võib ütelda, et kerge see ei saa olema – kui külastada hästi peetud ja hea aretusega lihaveisekarjasid, siis tundub iga tõug parimana. Valik tuleb teha siiski oma võimalusi ja eesmärke silmas pidades.


Lisaks tähelepanek, et kahes talus pakuti tarbijatele ka lihamüüki otse talust – teenusena tapamajas tapetud, tükeldatud, kaalutud ja pakendatud väärttükid ja hakkliha pakitakse klientide jaoks 20-kilostesse kastidesse. Peale meedias lahvatanud hobuseliha paanikat on veiselihaostjaid tunduvalt juurde tulnud.


Kui on huvi loomade ostmiseks külastatud karjadest, siis võta ühendust aretusspetsialist Reet Toiga (reettoi@gmail.com), kellelt saab müüdavate loomade põlvnemis- ja jõudlusandmeid.


Mõned pildid reisist www.lihaveis.ee/galerii


Reisil käis ja kokkuvõtte kirjutas

Reet Pikkmets

ELKS kodulehe toimetaja

Fotod Targo Pikkmets

Email again:

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Kommenteeri