Veiseliha

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi koostöös valminud trükis LIHAVEIS. Tekstide autor: Enn Tobreluts Retseptide autor: Indrek Kivisalu 
 
Raamatu eesmärgiks on tutvustada veiseliha kasutamise võimalusi.

Statistikaameti andmetel tarbisid Eesti elanikud 2009. aastal inimese kohta 73,4 kg liha, millest vaid 12,6 kg moodustas veiseliha. Meie lihaveised on kasvanud puhtas ja mitmekesises looduses. Kuna enamkasutatud veiseliha tükkide rasvasisaldus on väike, siis võiks kvaliteetse veiseliha tähtsus eestimaalaste toidulaual olla märksa suurem. Lisaks tervislikule toitumisele tuleb rõhutada ka veiseliha suurepärast maitset ja laialdasi kasutusvõimalusi. 
 
PDF variandis on võimalik lugeda raamatut siit. 

Tekstide autor: Enn Tobreluts Retseptide autor: Indrek Kivisalu  


Enn Tobreluts (Liha tootejuht, AS Rakvere Lihakombinaat) - Sarjast “100-rooga” ilmunud raamatute “Liharaamat” ja “Grillimine ja barbecue” autor

Igas korralikus restoranis on alati saadaval veiselihast road. Veiseliha, eriti sise- ja välisfilee, on tõeliste gurmaanide seas väga nõutud ja austatud - nii on see Eestis ja ka mujal maailmas. Paraku ei ole meie kodudes (vastupidiselt paljudele teistele riikidele) veiselihast toitude valmistamine veel eriti populaarne. Enamik eestlasi kaldub eelistama sealiha, kuid järjest rohkem kasutatakse toiduks ka veiseliha.

Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. Eakamate loomade liha on ka tuimem ja sitkem kui nooremate oma. Seega on toiduvalmistamiseks parim just noorveiste liha.

Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas). Need on ka põhjused, miks me väärtustame väherasvast veiseliha. Riikides, kus kasvatatakse ohtralt lihaveiseid on veiseliha tarbimine laiemalt levinud, seal on ka rasvasemast veiselihast toitude valmistamine üsna populaarne. Eestis on siiani veisekasvatuses põhirõhk piimakarjal, st piimatootmisel. Kuigi hoogsalt areneb ka lihaveiste kasvatamine ning lähiajal on näha selles sektoris Eestis suurt arengut.

Artiklit saab edasi lugeda  http://www.eestitoit.ee Veiseliha leheküljelt



Retsepte 1927. aasta "Perenaise käsiraamatust"

Wasikalihaküpsis

Wõta: 4-5 naela wasika reieliha, 2 supilusika-täit wõid, 3 supilusika-täit jahu, 2 supilusika-täit haput koort, soola, wett.
Liha pühitakse kuuma wette kastetud rätikuga üle, taotakse lihawasaraga hästi läbi, pannakse wõietud pannile ja määritakse wõiga üle. Siis küpsetatakse seda kuumas ahjus kuni ta pruuniks on saanud, hõõrutakse soolaga ja pööratakse ümber. Keew wesi walatakse pannile; küpsemise ajal kastetakse liha wedelikuga. Küpseb 2-3 tundi. Kaste juure puistetakse jahu ja wähe koort ning lastakse läbi keeda. (Ulatab 6 inimesele.)

Wasikalihakäkid

Wõta: 2 naela pehmet wasikaliha, 1-1/2 klaasi rõõska piima, koort wõi wett, 3 muna, 1/2 klaasi tambitud kuiwikuid wõi jahu, 2-3 supilusika-täit sulatatud wõid, soola, peenikest pipart.
Liha aetakse 2-3 korda läbi lihamasina, sõtkutakse hästi sitkeks ja lisatakse sellele löödud munad ning teised eespool nimetatud ained juure. Kui kõik see hästi läbi kastetud on, walmistatakse sellest ümmargused wõi piklikud käkid, mida soowi järele löödud muna ja purustatud kuivikute sees ümber weeretada wõib. Käkid küpsetatakse pannil wõiga wõi rasvaga pruuniks. Antakse koorekastega ja aiawiljadega ühes lauale. (Ulatub 6 inimesele.)

Lihaworst

Wõta: 2 1/2 naela jahwatatud wasikaliha, 2 1/2 naela jahwatatud sealiha, 1/2 toopi wett, 1/2 teelusika-täit peenikest pipart, 1 1/2-2 supilusika-täit soola, 1 supilusika-täis suhkrut, 25 loodi tärklist (kartulijahu).
Liha aetakse 3 korda läbi weski, segatakse maitseained ja tärklis juure, selle järele wähehaaval kastes wesi.
Wõetakse lehma-, wõi hädakorral jäme seasoolik, pestakse hoolega puhtaks, kui abras on, leotatakse kaljas (taaris) wõi äädikasegases wees. Seotakse üks soolikaots kinni (1 küünra pikkuselt), pressitakse siis hästi täis. Kui pritsi ei ole, siis seotakse trehter lihaweski külge ja pressitakse täis. Pannakse kohe 5-10 tunniks suitsuma. Pääle suitsust wõtmist keedetakse soolases wees mõni minut. Antakse külmalt wõileibadega wõi kuumalt munapudruga lauale.